Üheks tõukeks sellele oli 14. sajandi keskel kogu Euroopat laastanud Must Surm.Luukerekujuline personifitseeritud Surm tantsib vaheldumisi surelikega, meenutades kõige maise kaduvust ja kutsub mõtlema surmale memento mori.Surelikud on reastatud hierarhiliselt, alustades maailma vägevamatest paavstist ja keisrist ning lõpetades talupoja, narri või hällilapsega. Bernt Notke maalis selle teose 15.sajandi lõpus ja tegemist on autorikordusega tema Lübecki Maarja kiriku asunud Surmatantsust. Kahe teose valmimise vahel on mitu aastakümment. Lübecki versioon ei ole säilinud. 1701. aastaks oli teos nii kehvas seisukorras, et maalija Anton Wortmann tegi sellest koopia.Koopia hävis 1942 Maarja kiriku põlengus. Sellel oli 49 figuuri, tants algas flööti puhuva Surmaga ning lõppes hällilapsega.Tallinna maalist on säilinud vaid algustükk 13 figuuriga
teadaolev omataoline. Portaal müüriti 15. sajandil kinni, kuid avastati ja taastati restaureerimistöödel 1960ndatel. B.Notke "Surmatants" Lüübekist pärit kunstniku Bernt Notke Surmatants Niguliste kiriku Antoniuse kabelis on kunstiajalooline pärl ja ühtlasi kuulsaim keskaja kunstiteos, mida on võimalik Tallinnas näha. See kujutatab surma, tantsimas õudustäratava luukerena uhkeis rõivais inimestega. Bernt Notke maalis selle teose 15. saj. lõpus ja tegemist on autorikordusega tema Lüübeki Maria kirikus asuvast Surmatantsust. Ajal, mil inimesed pidid tundma hirmu katku, sõdade ja näljahädade ees, valmisid kirikutes ja kloostrites esimesed Surmatantsu motiivi kasutavad freskotehnikas maalitsüklid. Danse macabre`st sai peagi korduv motiiv kunstis ning hiljem ka kirjanduses ja muusikas. Lüübeki Surmatants ei ole säilinud. See oli juba 18. sajandi alguses nii halvas seisukorras, et seda teost
annaabi.ee 
