Mozart suhet ei soosinud Ei saavutanud 1778 Pariisis erilist menu Ema suri 1778 Salzburgi peapiiskopi teenistuses Need ebaõnnestumised muutsid jällegi Mozarti käekirja: varase lennuka mängulisuse ja pulbitseva tundelisuse kõrvale tuli küpse kunstniku poeetilisust ja süvenenud tõsidust Viinis vabakunstnikuna 1781 jõudis konflikt peapiiskopiga Mozarti vabastamiseni teenistusest Esimestel vabakunstniku aastatel andis klaveritunde ja esines autorikontsertidel Tüli peapiiskop Colloredoga, keda Viinis ei sallitud, tuli Mozarti mainele kasuks Viinis vabakunstnikuna 1782 abiellus oma kunagise kiindumuse noorema õe Constanze Weberiga (pildil) Samal aastal tekkis hea kontakt parun von Swieteniga, kes õhutas Mozartit uurima Händeli ja Bachi muusikat; siit polüfoonilised mõjutused küpses loomingus Viinis vabakunstnikuna 1780ndatel aktiivne kontserttegevus, valmib paremik tema klaveri
väljenduslaad. See ilmneb ka neil aastail kirjutatud kümnes sümfoonias. Pariisireisi ajal 1778. aastal sai Mozart tellimuse kirjutada sümfoonia, kus ta oli esimest korda võimalus kasutada oma aja kohta suurt sümfooniaorkestrit. Pärast seda ta kammerliku ja meelelahutusliku orkestristiili juurde enam tagasi ei pöördunud. Viimasel elukümnendil Viinis lõi Mozart kõigest kuus sümfooniat: kõik need on mõeldud suurele orkestrile ja neid esitati peateosteba tema suurtel autorikontsertidel, nn akadeemiatel. Neile teostele on iseloomulik jõuline väljendus, napid, kuid teravalt kontrastsed muusikalised kujundid ja nende polüfooniline arendamine. Samuti on need küpsed sümfooniad väga terviklikud: kõik need neli osa alluvad nüüd ühele dramaturgilisele arengujoonele, II (aeglane) ja III osa (menuett) pole enam tsükli kerged vahepalad ja varasemast kaalukamaks sai sümfoonia viimane, IV osa.
annaabi.ee 
