Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistiku Vabariigi kultuuri võrdlus
juhatas ta
Tallinna Sõjakooli koori ja orkestrit, 1929.-1936. Ülemaalise Noorsoo Ühenduse
Tallinna osakonna segakoori, 1934.-1939. meeskoori Eesti Laulumehed ning
1937.-1939. aastal Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Väga edukas
oli Aav laulupäevade juhina, XI üldlaulupeol oli ta meeskooride üldjuht ning ka
mitmete laulupäevade juhiks. Aav osales silmapaistva organisaatorina väga
paljude muusikaelu puudutavate küsimuste lahendamisel: aastatel 1932.-1939.
töötas ta Autorikitse Ühingus, 1930.-1939. ajakirja Muusikaleht toimetuses,
1932.-1936. Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kirjastusfondis ning kuulus
1930.-1939. Eesti Lauljate Liidu juhatusse.
Aava tunti kui terase mõtlemise ning lakoonilise ja täpse jutuga head
kõnemeest. Evald Aava peateost, ooperit ’’Vikerlased’’ (1928), peetakse
esimeseks eesti rahvuslikuks ooperiks. See esietendus Estonias 8. septembril
1928. aastal. Peategelaste psühholoogilisele draamale annavad tagapõhja