Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused
Uuemas luules ei
pruugi nii olla, märgatavalt rohkem kasutatakse kõikvõimalikke maske, rolle. Mõnes mõttes
on kogu luule nüüd ,,rolliline", ,,mänguline". Too ,,roll" võib näiteks korduvalt vahelduda ühe
ja sama värsi kestel, päädides subjekti ,,lagunemisega" või lahustumisega keelde ja
poeetilistesse väljendusvahenditesse. Teiselt poolt ilmneb kalduvus ,,rolli" jäägituks
ühtesulamiseks teadlikult kujundatud või soodustatud autoriimagoga. Sel juhul kasvab
määratult kirjanduselulise jms konteksti tähendus, autori muud tekstid, avalik käitumine jne
moodustavad koos luulega üksteisest lahutamatu tervikasja.
Kasvab intertekstuaalsete seoste hulk plahvatuslikult ja mitmekesistub nende laad.
Üksikallusioonide ja parafraaside kõrvale ja asemele tulevad ulatuslikumad travestiad ja
kollaazid, tekstitsitaatide kõrvale stiilitsitaadid kuni terviklike teadlikult maneristlike
strateegiateni