on ka tema püüd üleva vaimse kõrguse poole. Kunstilooming sünnib Alveri jaoks samuti vastandite pingest, see on ühtlasi vastuolusid üle tavaks ning ühendavaks jõuks. Kunst on ka ,,Tolmu ja tule" keskseid teemasid. Alveri looming ei paista tingimata kuuluvat naiskirjanikule. Tema 1930. aastate luulet on nimetatud lausa mehelikuks ja arukaks. Kuid hoolikalt otsides võib naiselikke jooni siiski leida- nt tujukust ja edevust. Kui otsustada autorihoiaku järgi on Alver ,,sinisukk"-iseseisev vaimutegevust eelistav naine. 1930.-40. aastate vahetusel toimusid Alveri luules muutused, ta hakkas rohkem tähelepanu pöörama eesti folkloorile ja kirjandustraditsioonidele ning rahvakeelele. See muutus tuleb eriti ilmekalt esile 1940. aastate algul, Teise maailmasõja ajal kirjutatud luuletustes. Nende aine on võetud eesti küla- ja maaelust. Alveri sõja-aastate luule eredamaid saavutusi on eesti vana regilaulu stiili ja vormi jälgiv lühipoeem
juhtima pandud A. Kullaste kohustuseks. ETV kavast kadusid otsesaated. Ideoloogilises surutises hakati aastal 1982 isegi Aktuaalset kaamerat enne eetriaega salvestama, et seda lbi vaadata ja kontrollida. Elunhtuste sfr ahenes, huvi inimese vastu rauges, saated muutusid hambutuks. Sari Foorum (1972-89), kus ksimustele vastasid ministrid, oli 1980. aastate alguseks irdunud ajastu kesksetest probleemidest, kriitilisi ksimusi ei esitatud. Lpetati aktiivse autorihoiaku ja kriitilise sisuga arutlussaade Ajurnnak (1978-82, R. Jrlik, H. ?ein). Diskussioon kadus ekraanilt. hiskondliku tusuga 198891 muutus ETV uudiste- ja poliitikakeskseks, esikohal olid Baltimaade sndmused. Iseseisvumise kriisiaegadel (1990. aasta mai Toompeal, 1991. aasta jaanuari sndmused Vilniuses ja Riias, riigiprdekatse 1991. aasta augustis) kinnistus ETV maine rahvustelevisioonina. Aastaid 2001-2005 iseloomustas avalik-igusliku ETV ja eraiguslike TV3 ja
annaabi.ee 
