Näiteks, kui tekib magusaisu ja mingi kook, näiteks kohupiimakook on liiga kallis, siis võib seda magusaisu leevendada jogurtiga. 5.Kuidas on omavahel seotud elastsus ja eelarve? Mida rohkem inimesed kulutavad oma eelarvest tootele, seda elastsem kaldub selle nõudlus olema. 6.Kuidas on seotud siduskaubad ja nõudlus? Näiteks, kui autode hinnad tõusevad ja inimesed ei suuda neid palju osta, kahaneb ka siduskaupade müügimaht (bensiinile, autorehvidele jne). Kui aga autode hinnad langevad, võib muutuda siduskauba nõudlus vastupidiseks. 7.Milline on vahe ootuste ja nõudluse vahel? Ootustel puudub kindel aja piir. Näiteks, kui tootjad loodavad oma toodete eest kõrgemat hinda saada siis nad jätavad teatud tooted reservi. Nõudlus aga toimub kindlal aj hetkel. 8.Kirjelda oma sõnadega nõudlusseadust. Nõudlusseadus on toodete ja teenuste erinevad kogused, mida inimene soovib ja suudab osta erinevate hindadega antud ajahetkel
vennalt, kaust dokumentidega, neiuks sirgumine, kiivalt varjamine. Määruse vormis täiendid on üldjuhul järeltäiendid, kuid see ei ole eesti keelele kuigi omane ja võib muuta lause kohmakaks. Kui määrustäiendil on samatähenduslik vaste omastavalise täiendi kujul, siis peaks kasutama viimast: nimekiri õpilastest - õpilaste nimekiri, jäätis rosinatega - rosinajäätis, sooduspakkumine autorehvidele - autorehvide sooduspakkumine. Täiendi ühildumine Omastavaline täiend oma põhjaga ei ühildu, vaid säilitab esialgse kuju: Mari nukule, luuletuse lugemisel, ema raamatust. Samamoodi käitub ka määruse vormis täiend. Omadussõnaline täiend ühildub enamasti oma põhjaga arvus ja käändes: suurele koerale, ilusa inimese, rumalatel poistel, vulisevas ojas. Sellel reeglil on