RALPH WALDO EMERSON
meil on raske uskuda, et kelleski teises võiks olla küllalt iseloomu, tõmbamaks meid ligi
armastusega. Kas võib keegi teine olla nii õndsalik, me ise olla nii puhtad, et võiksime talle
pakkuda õrnust? Kui keegi mulle armsaks saab, on õnne ülim siht mu haardeulatuses. Selle kohta
olen ma raamatutest leidnud väga vähe otse südamele kirjutatut. Ja ometi on üks tekst, mida ma
paratamatult pean meenutama. Mu autor7 ütleb: "Ma pakun end abitult ja uhkelt neile, kelle
päralt ma olen, ja tseremoonitsen kõige vähem nendega, kellele olen kõige enam pühendunud."
Ma soovin, et sõprusel oleksid jalad, mitte ainult silmad ja kõneosavus. Ta peab kindlalt maa
peale toetuma, enne kui võib üle Kuu hüpata. Ma soovin, et ta oleks pisutki kodanik, enne kui
saab päris keerubiks. Me sõitleme kodanikku, sest ta teeb armastusest kauba. See on kinkide ja
annaabi.ee 
