Portreemaal
nende tõeline valitseja. Portreekunsti õitsengule nendes riikides aitasid kaasa inimeste
vanad kombed. Austati endi esivanemaid ja oli tavaks eksponeerida nende kujusid oma
elamistes. Neid kujusid iseloomustab realistlik kujutlusviis, suurema loomutruuduse
saavutamiseks kasutati vahast surimaske. Paljude keisrite valitsusajal on portrees eelistatud
idealiseeriv käsitluslaad, mis on näha keisrite endi autoportreedelt.
Renessanssi ajal (15.-16.sajand), hakkas portree muutuma inimestele väga
lähedaseks. Paljud kunstnikud hakkasid sellest huvituma ning nende poolt maalitud
portreed on väga kuulsad ja hinnatud terves maailmas. Näiteks veneetslase Tiziani
portreedel on soojade, elavate värvidega edasi antud rikkust ja külluslikku elulaadi.
Alates 18. sajandi keskpaigast, valgustusajastul, sai portreekunst väga populaarseks
ning juhtivaks kunstizanriks
annaabi.ee 
