Loomageneetika 1 osa
tekivad sageli mitmesugused anomaaliad (kääbuskasv, kortsulised lehed jne.). Mitte alati ei
kaasne polüploidsusega gigantsus.
Tetraploidsed taimed on sageli eluvõimelisemad diploidsetest, vähem nõudlikud kesk-
konnatingimuste suhtes (põua- ja külmakindlamad), suuremate õite ja viljadega. Paarisarvu
genoomidega (4n, 6n, 8n) polüploidid (ortopolüploidid) on tavaliselt sigimisvõimelisemad,
paaritu arvuga (3n, 5n - anortopolüploidid) aga enamasti steriilsed.
Loomadel esineb autoploidsust harva. Koduloomade seas aga pole polüploidseid isendeid
avastatud. Nende moodustumise tõenäosus on väga väike, sest sugurakkude moodustumisel
toimub alati kromosoomiarvu reduktsioon (kromosoomide jagunemine tütarrakkude vahel).
Kui juhuslikult ühel vanemal moodustubki diploidne gameet, siis selle viljastumise tõenäosus
teise gameediga on väike, kohtumise tõenäosus teise diploidse gameediga võrdub praktiliselt
nulliga
annaabi.ee 
