Loomageneetika 1 osa
Siia lisanduvad veel morfoloogilised
väärarengud, mis kokku põhjustavad polüploidsete loomade halvema kohanemise ja nende
hukkumise tavaliselt juba embrüonaalses staadiumis.
Mõnedel selgrootutel loomadel (askariidid, vihmauss) tuntakse polüploidseid ridu.
Polüploidsust esineb ka amfiibidel ja kaladel, samuti putukatel ja sisalikel. Polüploidsuse
säilitamine nendel loomadel pole aga võimalik, sest polüploidsed isendid on sigimatud.
Siidiussi autoploididel on emased sigivad, isased aga steriilsed.
Imetajatel on avastatud triploidseid ja tetraploidseid sügoote, kuid need elavad ainult
embrüonaalse staadiumi keskpaigani. Spontaansed (iseeneslikud) abordid imetajatel on
mõnikord tingitud loodete tri- või tetraploidsusest.
Alloploidsed (amfiploidsed) isendid tekivad kahe liigi hübridiseerimisel. Tavaliselt
moodustuvad nii allotetraploidid, kellel on kummastki liigist kaks genoomi. G. Karpetsenko
annaabi.ee 
