Loomageneetika 1 osa
polüploidsetega (näit. tetraploidse ja diploidse ristamisest võib saada triploidse isendi).
Autoploide tekib looduses suhteliselt harva, kuid neid on kerge saada kunstlikult, kasutades
kolhitsiini (saadakse sügislillest Colchicum autumnale) või sünteetilisi aineid. Kolhitsiin
põhjustab nn kolhitsiinmitoosi (k-mitoos), paralüüsides kromosoomide liikumise raku
poolustele (takistab mitoosikäävi moodustumist). Autoploidid saadakse niisuguste diploidide
kromosoomiarvu kahe- või mitmekordistamise teel. Vastupidi, st mida heterosügootsemad ja
steriilsemad on lähtediploidid, seda viljakamad on neist saadavad autopolüploidid.
Paljudes taimeperekondades esinevad polüploidide read. Nii näiteks on nisu perekonnas
mitu liiki, milliseid kromosoomiarvu ja mõnede teiste tunnuste alusel võib jagada kolme
rühma: üheteraline nisu diploidse kromosoomiarvuga (14 kromosoomi), kõva nisu 28