Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
Maja
alumine osa on värvitud tumeroheliseks, et jätta muljet nagu maja toetuks ainuüksi valgetele
sammastele. Aed on katusel ja terrassidel - avatud päikesele ja tähtedele... (nn "vertikaalne
aedlinn" - Ville Radieuse). Aed on kõrgel selleks, et vältida kontakti "ebatervisliku ja niiske"
muruga ja et võimaldada vaateid kaugusesse läbi akende müüride sees. Le Corbusier oli keegi,
kes vaatas hoonet kui masinat, toimimas koos teede, autoparklate ja katusaedadega, astudes
vastu maastikule. Arhitektuur versus maastik. Le Corbusier joonistas parke väga vanamoelisel
viisil, ta viitas nt Parc Monceau'le. On väidetud, et tema pargikujunduse ideed olid üsna
romantilised, kus uusi ideid peaaegu polnud - erinevalt tema arhitektuurist. Talle meeldis
kontrast selgejoonelise valge hoone ning looduse ebakorrapära vahel.
Corbusier armastas neid katuse-aedu kirjeldada kui rohelusse uppuvaid, nagu Semiramise
rippuvad aiad