Olenevalt kui mitu silindrit mootoril on, korrutatakse signaalide arv kahega (väntvõlli üks pööre on pool nukkvõlli pööret). Näiteks mootoril, millel on kuus silindrit, annab nukkvõlli andur ühe väntvõlli täispöörde tegemisel kolm signaali. Eelnevate andurite koostöös ja juhtaju abil saadetakse lõplik signaal (12V) süütepoolidesse. Süütepoolid indutseerivad madalpinge kõrgpingeks (20kV..60kV). Süütepoole on samuti just niipalju kui on automootoril silindreid(vanematel autodel on kõikide silindrite jaoks vaid üks süütepool, mis jaotati ära katkesti-jaoturiga). Peale süütepooli juhitakse kõrgpinge süüteküünaldesse, mille ots on silindris, kus tekib sädelahendus. Tulemuseks ongi küttesegu süüdatud ning mootor töötab. Ilma juhtarvutita oleks eelnevad operatsioonide juhtimised manuaalselt mehaaniliselt ning väga tülikad ja ebakorrektsed. Joonis 1.3 Detonatsioonianduri läbilõige[3]
soojusmootor, mille kolvile avaldab survet silindris kütuse plahvatuslikul põlemisel vabaneva soojuse varal paisuv põlemisgaas. Üldehitus Mootori kõige suuremat osa nimetatakse mootoriplokiks. Sellele on kinnitatus plokikaas, mida katab omakorda klapikambrikaas. Mootori ülaosas asuvad veel karburaator ja õhufilter. Esiosas on kõigil mootoritel jahutusventilaator. Väntvõlli ühendab nukkvõlliga kett. Automootoril on mitu (enamasti neli, kuus või kaheksa) silindrit. Kui silindrid paiknevad ühes reas, on tegemist reasmootoriga. Enamikul sõiduautodel on neljasilindrilised reasmootorid. Väntmehhanism võtab vastu kütsue põlemisel tekkinud gaaside rõhu ja muudab kolvi edasi- tagasi liikumise väntvõlli pöörlemiseks. Tema osad on kaanega kaetud silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll.
annaabi.ee 
