EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU
lik, vaid paljudes militariseeritud piirkondades ka keelatud.8 Pärast Eesti
NSV looduskaitseseaduse vastuvõtmist 1957. aastal, mis käivitas kaitse-
alade loomise, hakati looduskaitsetegevuse arendamise raames taas kir-
jutama ning avaldama matkamist propageerivaid ning matkamuljeid
vahendavaid kirjutisi, peamiselt küll tarbetekste. 1958. aastal alustas taas
ilmumist ajakiri Eesti Loodus. Auto- ja mototurismi arenedes koostati
mitmeid reisijuhte, näiteks automatkaja vajadusi arvestav sari "Siin- ja
sealpool maanteed", mis kolhoosikeskuste ja sõjamälestiste tutvustamise
kõrval juhtis tähelepanu vaatamisväärsustele looduses. 1960. aastatel
hoogustus taas vahepeal soikunud kodu-uurimise traditsioon, mille
raames hakati uurima ja kirjeldama ka ümbruskonna looduskeskkonda
(Müürsepp jt 1966).
8 Üpris ilmekalt kujutab seda olukorda eesti "kalakirjandusse" olulise panuse and-
nud Rudolf Sirge jutustuses "Rabamännid" (Sirge 1979: 274–304).
annaabi.ee 
