Biheivioristlikud õppimisteooriad
kirjeldada kõikehaarava mudeliga. Sel põhjusel pole ka tänapäeval ühtset õppimisteooriat.
Erinevate õppimisteooriate kujunemise põhjustasid lahkenvad arusaamad õppimise ajenditest.
Biheivioristid näevad õppimise põhilise lättena inimese ja teiste kõrgemate organismide
kaasasündinud võimet vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi
või kannatusi. See alateaduvuslik motiiv kujundab inimesel mitmesuguseid käitumisharju-
musi ja automatiseeringuid.
Biheivioristide ehk käitumusliku psühholoogia koolkonna esindajate arvates on kogu inim-
käitumine seletatav õige reageerimisega kekkonna märguannetele. Mõtlemise osa peavad
biheivioristid teisejärguliseks. Viidates asjaolule, et mõtlemisprotsesside puhul on tegemist
järelduslike konstruktsioonidega, leiavad nad, et ainukesed faktid, mida õppimise puhul saab
kindlalt fikseerida, on keskkonna märguanne ja õpitud reageering sellele.
Biheivioristlikud õppimisteooriad jagunevad:
annaabi.ee 
