noormees, sõnakuulelik, alati täitis heameelega noore perenaise käsku. Kõndides vehib omapäraselt kätega. Üksik poeg. Marisse armunud. Jäi kolmandat aastat Vargamäele Mari pärast. Hea südamega. Andrese peale õigusega kade. Poob end üles. Polnud väga mehine ja julge, ent Andrest häirib, et surnuna on julgem valitseb Vargamäe Eesperes elavate üle. Jussi matused olid kurvad matused, kus kellelgi polnud vähematki rõõmu ning kõik toimetasid justkui automaatpiloodil. Maeti meelega laupäeval, et poleks võõraid pealt vaatamas, sest ta maeti surnuaia taha puude alla. Maeti ilma kirikukella löömiseta, ilma õpetaja ja ilma köstriisanda lugemise ja laulmiseta. See oli Marile kõige kurvem. Ei ole nii suur õnnetus surra kui autult surra. Vargamäe Andres halastas võttis taskust palveraamatu, paljastas oma pea ja ütles laulusõnu ette. Maril oli suur valu suure rõõmu pärast. 8
See võib olla surmahirm või siis hirm kaotada kallimat. Võib tekkida viha, mis on seotud situatsiooniga töö juures või siis abielus. Kõik, mis oli iseenesestmõistetav tundub nüüd kahtlane.Lõpuks juhtub see, mida püüab egokeskne teadvus ära hoida.Tasapisi tõuseb kastruli kaas ja sealt hüppavad välja kõikvõimalikud kontrollimatud emotsioonid ja hirmud ning tulevad teadvusesse, külvates kahtluseseemneid. Selle hetkeni funktsioneerisite te põhiliselt automaatpiloodil. Paljud mõtete ja tunnete paternid loodi automaatselt, te võtsite nad vastu ilma küsimusi esitamata. See kindlustas teadvusele ühtsuse ja stabiilsuse. Kuid kui teadvus kasvab ning laieneb, jaguneb isiksus kaheks. Üks osa püüab vana kinni hoida, teine osa aga hakkab kahtlema ning on selliste ebameeldivate tunnet küüsis nagu viha, hirm ja kahtlus.Seepärast tundub teadvuse laienemine, egoetapi lõpus, kui mängu rikkuv kutsumata külaline
annaabi.ee 
