Sürrealism ja Salvador Dali
psühhiaatriakliinikus, kus talle jättis sügava mulje tutvus Alfred Jarry'st inspireeritud
nihilistliku kunstniku Jacques Vaché'ga. Bretoni hakkasid huvitama sümbolistliku luule
psühholoogilised implikatsioonid ning võimalused kirjanduse ja kunsti kaudu inimese
mitteteadvusele ligi pääseda. 1919. aastal asutas Breton koos Louis Aragon'iga ning
Philippe Soupault'iga ajakirja Littérature, mille veergudel nad 1920. aastal avaldasid
esimese näite sürrealistlikust automaatkirjutusest.
Bretoni ,,Sürrealismi manifest" (,,Manifeste du surréalisme") 1924. aastast defineeris
sürrealismi kui ,,puhast psüühilist automatismi, mille kaudu püütakse väljendada ... tõelist
mõtteprotsessi." Sürrealism pidi ületama piirid unenäo ja reaalsuse, mõistuse ja
hullumeelsuse ning objektiivsuse ja subjektiivsuse vahel. Nende teemadega tegeles
Breton ka kirjanikuna. Romaanis ,,Nadja" (1928) segas ta argiolustikku
hallutsinatsioonidega