Nüüdiskirjandus
05.2008)
Tänases kirjandussituatsioonis, kus igasugused kirjanduslikud mängud ja kõikvõimalikud
normist kõrvalekaldumised on igapäevased, siis 90ndate alguses see nii pole. Siis on eesti
moodsa luule keskmeks kujunenud 60ndatel debüteerinud luuletajad (Rummo, Runnel, Luik
jt) ja selline Kivisildniku kontseptuaalne akt on rünnak eesti moodsa luule keskme suunas.
Selle Kivisildniku fragmendi (lehelt) tagant võiks paista tema poolehoid sürrealistlikule
automaatkirjutusele, mis siin tähenduslik on. Seda võtet on siin aga märgatavalt
konkretiseeritud, seda kirjutamisviisi on siin teatud elementidega veel suunatud. Nendest
luuletustest leiame mingid korduvad sõnad nagu mureväsind, tunnid, vajumine, tunded,
meelitavad jne. Kõik need värsiridade esimesed sõnad on pärit ühest Underi luuletusest ehk
iiis selle kirjutamise aluseks on üks Underi tekst, millele Kivisisldnik lisab küllalt kliseelikud
paljuski kõnekeeles kasutusel olevad väljendid