maandumisel kaduma Mars Polar Lander. Selle tõttu jäeti ära viimasega suhteliselt sarnane ja kaks aastat hiljem startima pidanud Mars Surveyor 2001 Landeri lend. Alt oli vedanud Polari kolmele jalale maandumise süsteem. 2003. aastal startinud ning veel praegugi tegutsevad kulgurid Spirit ja Opportunity kasutasid lollikindlamat meetodit maanduda täispuhutava pallina, nagu ka Mars Pathfinder 1997. aastal. Pärast uurimisülesannete ärajäämist jäid neist kahest ebaõnnestunud automaatjaamast üle ka uurimisaparaadid ise või vähemalt nende väljatöötlused ja nende baasil sündiski automaatjaam Phoenix (fööniks - justkui samanimeline müütiline lind oma tuhast). Kohale jõuab ta selle aasta mais ning laskub Marsi põhjapooluse ligidusse umbes seitsmekümnenda laiuskraadi kanti, kus Marsi ümber tiirlevate automaatjaamade vaatluste põhjal esineb jääd. Phoenixilt oodatakse eelkõige vastust
viivitusega, andes ajalise reservi õhuproovide kogumiseks ja filtrite gamma- spektromeetrilisteks analüüsik. Filtrite tulemusi saab kasutada Eesti territooriumi radioaktiivse saastumise pikaajalise prognoosi koostamiseks, mida kasutatakse peamiselt inimese toiduahelale suunatud kiirguskaitsemeetmete väljatöötamiseks. [] Varajase hoiatamise seirevõrgu tuumikuks on reaalajas toimiv 10-st automaatjaamast koosnev gammakiirguse mõõtevõrk. Kõik automaatjaamad registreerivad üldise gammakiirguse taset kasutades mõõtedetektorina GM andureid. Lisaks sellele mõõdetakse seitsmes jaamas NaI detektoriga gammakiirguse koguspekter ja leitakse erinevad doosikomponendid. Viimastest tähtsaim on tehislike radionukliididest põhjustatud komponent, mida võrreldakse etteantud alarmitasemega. Alarmitaset ületava kiirgusvälja puhul edastavad jaamad automaatselt teate