Lasteaias meeldis mulle ka mängida palju autodega. Peaaegu kõik liiklusmärgid olid isegi selged. Edasine otsus- kuhu kooli minna, oli juba osaliselt minu valik. Nüüd ma juba käin gümnaasiumis, 11.klassis. Autode vastu on mul huvi suurenenud. Praegu ma unistan, et tulevikus oleksid mul load ja enda auto. Mulle meeldib ka kõik muu autodega seonduv. Sellepärast oleks ka minu esimene valik pärast kooli õppima minna automaalriks. Automaaler töötab autode tehnohoolduse ja remondiga tegelevates ettevõtetes. Tema põhiline töö on autode värvimine. Töö eeldab nii autode üldehituse kui ka üksikute agregaatide, sõlmede, süsteemide ja mehhanismide otstarbe tundmist. Tänapäeval pole enam automaalri töö väga tervist kahjustav, kuna kasutusel on juba vesipõhised autovärvid, milliste kahjulik mõju maalrite tervisele on minimaalne. Ma arvan, et väljakutse seda ametit
Nii on ,,autopisik", minus olnud juba väikesena sees ning kasvades aina suuremaks kasvanud. Keskkooli minnes avaldus võimalus ka keskhariduse kõrvalt käia õppimas Mehaanika koolis auto mehaanikat. Tallinna Laagna Gümnaasiumis oli hea võimalus, seda kõrval kursustena õppida. Lisaks sellele sain ka load, ning hakkasin igal vabal võimalusel autoga sõitma ja teda parandama, uurides ja õppides nii lisaks koolile palju juurde. Kuigi algselt tahtsin Mehhaanika koolis õppida automaalriks, kuid väheste huviliste tõttu seda kursust ei avatud, ei kahetse ma tänaseks enam seda, et mehaaniku paberi sealt sain. See andis juurde palju motivatsiooni edasi püüelda just sellel alal, mida juba väiksena ihaldasin. Nii sündis ka soov kandideerida Tallinna Tehnikakõrgkooli, transpordi teaduskonda, auto tehnikuks. Läbi raskuste see ka õnnestus ning juuli keskel oli teada, et septembris kõnnin ma sisse Tallinna Tehnikakõrgkooli aktusele. Kuid miks just Tehnikakõrgkool
annaabi.ee 
