Peaaegu igapäevaselt kasutame me pangakaarte, et ühe või teise ostu eest maksta. Enamikes poodides ja asutustes, kus me saame mingit teenust või kaupa osta on kaardimaksevõimalus. Klienditeenindajad ei pööra eriti suurt tähelepanu, missuguse kaardiga kliendid maksavad, ometigi on olemad üsna palju erinevaid pangakaarte. Pangakaardid jagunevad automaadikaartideks ja maksekaartideks, millest maksekaardid veel omakorda deebetkaartideks ja krediitkaartideks. 1 AUTOMAADIKAARDID Automaadikaarti saab kasutada pangaautomaadist sularaha välja võtmiseks ja saldo kontrollimiseks. Poes automaadikaardiga maksta ei saa. Enamikest automaatidest saab raha välja võtta alates kahekümne viiest kroonist. Tänapäeval pakuvad paljud pangad ajutist automadikaarti, mis kehtib üks kuu ning mille hinnaks on tavaliselt kolmkümmend krooni. 2 MAKSEKAARDID Esimese maksekaardi maailmas väljastas mittepangandusasutus Diners Club 1950.
teise isiku kontole. Maksekorraldusena käsitletakse: otsekorraldust püsikorraldust Tsekid on kirjalikud korraldused pangale teatud füüsilisele või juriidilisele isikule kindla rahasumma väljamaksmiseks. Tsekid sõltuvalt kasutamisotstarbest: maksetsekk reisitsekk Sõltuvalt väljakirjutajast liigitatakse: isiklikeks tsekkideks kommertstsekkideks pangatsekkideks Pangakaardid: automaadikaardid maksekaardid Maksekaardid jagunevad: deebetkaardid krediitkaardid Deebetkaardid: VISA Cirrus/Maestro MasterCard Krediitkaardid: VISA Eurocard/Mastercard Mittepangandusasutuste poolt väljastatavad kaardid: Diners Club American Express JCB Valuutatehingud: sularahavaluuta vahetamine spottehing ehk konverteerimine forward-tehing (ostetakse/müüakse kindel kogus üht valuutat teise vastu
annaabi.ee 
