Tallinna Tehnikaülikool Töökeskkonna ja -ohutuse õppetool Kodutöö nr. 1 Töökoha riskihindamine Üliõpilane: Matriklinumber: Õpperühm: Tallinn 2014 Ettevõtte ja töökoha ülevaade Töökoht: Autolukksepp Töökoht asub siseruumis, täpsemalt garaažis. Teisi töötajaid, peale fotograafi, läheduses pole. Tööline teostab auto demontaaži elektrilise käsiketaslõikuriga. Tal puuduvad aga isikukaitsevahendid- kaitseprillid ning kindad. Nii on suur oht, et säde lendab silma või kõrvetatakse ära käed. Lisaks rikub silmi sädemete vaatamine ilma kaitseprillideta. Pildilt on näha, et ta kasutab halvasti süttivast materjalist riideid, kuid käsivarsi need ei kaitse, seega on oht
• Keskkonnaprobleemid: • Tekib palju aherainet, väga energiamahukad tööstusharud • Suured piirkonnad muudetakse inimese ja loomade eluks ja inimese majandustegevuseks kõlbmatuks • Maavarade suuremahuline kaevandamine mõjutab põhjavee kihte, halvendab joogivee kvaliteeti • Metallide sulatamine saastab tugevalt keskkonda, sest kõrgahjud paiskavad õhku kahjulikke aineid • Elukutsete esindajad, kellel on vaja teada metallide kohta: • autolukksepp • keevitaja • kullassepp • laevamehaanik • konstruktor
Metallid Metallide ehituse omapära · Metallidel on vähe väliskihi elektrone, to edit Master text styles mittemetallidel on neid rohkem. Second level · Metallidel on suhteliselt suured aatomraadiused, Third level Fourth level mille tõttu on ka väliskihi elektronid tuumaga nõrgalt seotud. Fifth level · Metallid on redutseerijad, sest neil on võime loovutada redoksreaktsiooni käigus väliskihi elektrone. Mittemetallid on oksüdeerijad, sest nad liidavad endaga elektrone. Metallide füüsikalised omadused Värvus, peegeldusvõime - erinev värvus on tingitud selles...
Vagatseja on pühajüri. Ilmneb ka linna- ja maarahva vastandus. Linnainimene on linnajuulus ning maalt pärit inimene maamats. (Mäearu 2002: 3031) Ameti järgi nimetamine Eesnimelisi isikunimetusi on antud ka mitmetele ametimeestele ja -naistele. Mehenimedega on olemas karvajaagup 'harjusk', hulljaan 'noorsõdur', joodijüri 'arst või velsker', pillijüri 'pillimees', pindejüri 'lihtsõdur', tindijüri 'kantseleiametnik', torujüri 'torulukksepp', õlijüri 'autolukksepp', aabitsajüts või koolijüts 'õpilane', karjakusti 'karjapoiss', metallikusti 'metallikoguja', prügikastikusti 'prügisorija', möldermats või möldrimats 'mölder', mereniglas 'tuuker', saepurusass 'puusepp', sõdursass 'sõdur'. Naisenimedega on tehtud taldrikuklaara 'teenijatüdruk', köögikata või köögikati 'kokk või köögitüdruk', lehmaliisu 'karjatüdruk', karvamari 'juuksur', kastorkamari 'meditsiiniõde', passijatriinu 'koristaja'. (Mäearu 2002: 31) 4