Prantsusmaa Võõrleegion
Olen nüüd auastmelt -- Eesti mõistete
kohaselt -- kapral. Prantsuse Võõrleegion on kuulus oma vahvuse poolest kogu Prantsuse
Armee hulgas ning mina püüan mitte eesti sõjamehe nimele häbi teha.
Märkmeid leegionäri päevikust
Jõulupühade ajal, a. 1947, kirjutab Lillemaa, et ta jõudis just tagasi üle kuuajaliselt sõidult,
mis oli teda viinud tugipunktist umbes 1000 km eemale. Ta oli teinud selle tuuri 12-tonnise
soomusmasinaga, olles sellega autokolonnidele kaitseks, millised olid keskmiselt 30 masinat
suured, ja soomusmasina järel oli veel kahur.
,,Linnadest välja ei tohi ükski masin ilma kaitseta minna, ja kui keegi seda siiski teeb, on tema
tagasitulek rohkem kui kahtlane. On olnud palju juhtumeid, kus leegionärid tapetud -- pea
või jalad ja käed äraraiutud -- nagu kommunistlikel timukatel ikka on olnud kombeks teha."
Kirjas seisab veel, et jõulud möödusid vaikselt. Süüa ja juua oli aga küll ning samuti
maiustusi
annaabi.ee 
