Hiljem on kirjanik kirjeldanud, missusguseid koerustükke kontoris vahel tehti. Oma raamatus ametnik Katist ta just neid kirjeldaski. Kontoris ei teadnud keegi, kui raske oli tegelikult Astrid Ericssoni elu. Lasse oli tal koguaeg mõtetes ja niipea kui ta sai raha pileti jaoks, sõitis ta Kopenhaagenisse. Hiljem töötas Astrid Kuningliku Autoklubi kogumiku abitoimetaja kohal, ja kui kogumik sai 1928, aasta kevadel valmis, soovitas Torsten Lindfors tal taotleda autoklubis uue koha. Tolle asutuse juhataja oli Sture Lindgren. 7 1910. ja 1920. aastate Stockholmis oli vähe töökohti ja rohkesti töötuid neide. Kontorineiud, kes pidid toime tulema oma väikese palgaga, millest tuli maksta üür, toit ja riided, elasid sageli allpool elatusmiinimumi. Palga lõid alla jõukamatest kodudest pärit neiud, kes elasid kodus ning kes toidu ja eluaseme eest ei maksnud
ta armastas lugeda. 1924. aastal lõpetas ta kooli ning läks ajalehe Vimmerby Tidningen praktikandiks. Alguses kirjutas ta ajalehele arvustusi ja kuulutusi, hiljem ka artikleid. Ta jäi vallalisena lapseootele ning keeldudes abielluda lapse isaga, ajalehe peatoimetajaga läks ta elama Stockholmi, et õppida sekretäriks. 1926. aastal sündis tal poeg Lars, kes elas oma esimesed eluaastad kasuvanematega Kopenhaagenis. Astrid töötas sekretärina Kuninglikus Autoklubis, kus ta kohtas oma tulevast abikaasat Sture Lindgreni, kes töötas seal büroojuhatajana. Astrid ja Sture Lindgren abiellusid 1931 aastal ning seejärel sai ta oma poja Larsi enda kasvatada. 1934 aastal sündis nende perre tütar Karin ja hiljem ka poeg Lasse. Samal ajal kui Astrid oli lastega kodus, leidis ta siiski aega, et kirjutada lugusid ajakirjale Landsbygdens Jul, tuues koju veidi lisa raha. 1941 aastal kolis pere uude korterisse
annaabi.ee 
