on võimalik väga palju ise teha, on vaja teada keskonna nõudeid, külvinorme, kas on mõtet kasvata mingit kultuuri kui selle kultuuri kasvatimsel on suuremad kulutused kui saaduse müügi eest saadakse tulu, haritava maa mullaomadusi, et panna niiskema maa peale kasvama sellised kultuurid mis vajavad niiskust või tulevad niiskes hästi toime, on kasulik omada võimalikult palju pabereid näiteks traktori juhtimisõigust, taimekaitse tunnistust, autojuhilube jne, oskus jälgida ilma, oskus müüa oma toodet võimalikult hea hinnaga ja kasutada selliseid töövõtteid millel on kulu ja efektiivsus omavahelises tasakaalus. 3 Milliseid ressursse vajan? On vaja eelkõige raha, tehnikat, infot, haritavat maad, oskusi. Tulevikus arenedes on vaja töölisi, hooneid kus hoida ja hooldada tehnikat Kui lihtne või keeruline on toodet või teenust müüa?
Kui ühes Narva elektrijaama 200 MW põlevkivi elektriplokis juhtub avarii, siis elab kogu süsteem vahejuhtumi lihtsalt üle, sest kõrval töötab kuus-kaheksa samasugust. Kui seiskub näiteks tuumaelektrijaama 1600 MW reaktor, siis on kuri karjas, sest puudujääv elektrihulk tuleb leida mingitest teistest käeulatuses asuvatest energiaallikatest. Kahtlused, kas Eesti Energial tasub tuumaprojektiga pea ees tundmatusse hüpata, sarnanevad arutlusega: kas tasub omandada autojuhilube, kui liiklus on nii ohtlik. Valdav enamik Eesti naaberriike toodab märkimisväärse osa oma igapäevasest energiavajadusest tuumareaktorites. Üha karmistuvate ohutusnõuete tõttu ei lasta kõrvaltkiibitsejaid niisama lihtsalt tuumaklubi uksest sisse. Ignalina tuumajaamas osalemine oleks ainuke põhjendus, et saata meie tudengeid välismaa ülikoolidesse tuumainseneriks õppima. Vastasel juhul ei välju Eesti tuumateadus ja -teadmine mitte kunagi populaarkäsitluste raamidest.