Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia
inaktiveerimine ja sünteesi piiramine, lüsosoomide membraani stabiliseerimine, mis piirab põletikku
soodustavate ainete (tsütokiinide) rakust väljumist, põletiku proliferatiivse faasi pidurdamine,
prostaglandiinide sünteesi inhibeerimine. Veel kasutatakse haigust modifitseerivaid reumaravimeid e II
rea preparaate, mis põhiliselt on immunoaktiivsed ained. Nende eesmärk on immunosupressiivne
toime autoimmuunsele protsessile. Ravikuurid haigust modifitseerivate ravimitega kestavad poolest
aastast mitme aastani.
Nüüdisajal pööratakse suurt tähelepanu kombineeritud tsütostaatilisele ravile. Sel puhul kasutatakse
üheaegselt 2-5 haigust modifitseerivat ravimit.
Immuunteraapias on leidnud kasutamist monoklonaalsed antikehad, nt anti-CD4, anti-CD5, anti-CD7,
anti-CD52, anti-TNFα ja interferooni preparaadid. Sellisel ravil on aga olnud palju kõrvalnähte.