Ökoloogia kordamisküsimused
järve arengu algusaega ka siis, kui samal kohal on juba mets. See teeb veekogude
suktsessioonid hästi uuritavaks. Maismaa koosluste kujunemise ajalugu on sageli kadunud,
kuna mullakihid on aereeritumad ja neid segavad mitmesugused organismid. Päradoksaalsel
kombel on mineviku maismaataimestiku uurimise parimaks allikaks samuti veekogude setted,
kus leidub maismaataimede oietolmu ja eoseid. Loomulikult pole eelpool toodud näited
ainsad võimalikud suktsessiooniread. Lisaks autogeensetele teguritele on olemas ka
allogeensed, eriti kliima, mis muutuvad samuti ja tegelik rida võib näidetes toodutest suuresti
erineda. näiteks moodustub veekogu kinnikasvamisel metsa asemel hoopis raba mis on
tõenäoliselt paljude Eesti järvede saatus (ja on kindlasti olnud, kõik meie rabad on olnud
kunagi madalad järved). Veekogudele (eriti umbsetele väikejärvedele) on toitelisuse
suurenemine ajas tegelikult looduslik protsess ja kinnikasvamine pikemas perspektiivis
paratamatu.
109
annaabi.ee 
