Nekroos, apoptoos ja surm - kusimused ja vastused
elastsed, siledad, rohkesti hargnevad, sooneseinale mittekinnituvad hüübed
(elupuhuselt tekkinud hüübed on tuhmid, rabedad, vähehargnevad). Hüübeid tekib
aeglase surma korral suuremal hulgal, lämbuse ehk asfüksia korral jääb veri vedelaks.
Koolnulaostus:
autolüüs ehk iselahustus- hapnikuvaeguse ja ensüümide mõjul tekivad
rakkudes muutused, mis sarnanevad elavas organismis toimuvale nekroosile
autodigestsioon- kudede lagunemine seedeensüümide vahendusel, näit. maos ja
kõhunäärmes, söögitorus; aspiratsiooni korral ka kopsus.
Roiskumine- putrefaktsioon- kudede lagunemine roiskbakterite mõjul, koed
muutuvad räpasroheliseks, -pruuniks, -halliks; gaasid kuhjuvad soolestikku,
kust tungivad ümbritsevatesse kudedesse. Vajutades on tunda rudinat.
Gaasimullide teke (laiba emfüseem) on ka laibaleha põhjuseks. Kõhnad