Loomageneetika 1 osa
Viimasel juhul nimetatakse
isendeid diploidseteks hübriidideks.
Kui isendil on üle kahe genoomi, nimetatakse neid polüploidseteks. Ühe liigi piires
tekkinud polüploide (ühetaoliste genoomidega näit. AAAA-, kus A tähistab ühte genoomi)
nimetatakse autoploidideks (autopolüploidideks). Erinevate liikide hübrididseerimisel, kui
lähtevormid on polüploidsed, tekivad nn alloploidid (allopolüploidid) (mitu erinevat genoomi
- näit. AABB). Esineb ka autoalloploide (AAAABB).
Kuna kromosoomiarv võib muutuda nii organismi somaatilises kui ka generatiivrakkudes
või viljastatud munarakus ehk sügoodis, on polüploidsus kas
1) mitootiline,
2) sügootne või
3) meiootiline.
Mitootilise polüploidsuse all mõistetakse polüploidsete kudede ja organismide teket
somaatilistest rakkudest. Rakud on polüploidsed vaid organismi selles osas, mis areneb
polüploidsest lähterakust. Niisugune organism on kromosoomiarvu poolest kimäärne