Autoagressiivne käitumine noorukieas
esemetega (nõelad, kudumisvardad, kirjaklambrid jne); põletamine sigareti, tulemasina või
tikuga; terava esemega sõnade või muude märkide kritseldamine kehale;
kriimustamine/kratsimine nii, et selle tagajärjeks on olnud armid või verejooks; oma haavade
paranemise takistamine; enda hammustamine viisil, mille tagajärjeks on verejooks; oma pea
või muu kehaosa löömine millegi vastu nii, et see on verevalumeid tekitanud." Üldiselt
kategoriseeritakse autoagressiivseks käitumiseks kõike seda, mida sooritatakse tahtlikult ning
eneseteadlikult enda vigastamise või füüsiliselt haiget tegemise tulemuse saavutamiseks.
(Värnik jt, 2015).
Enesevigastuste tagamaad
Enesevigastamiste juhtumid on viimaste aastatega aina suurenenud, kuid tagamaad taolisele
käitumisele on segased või vähetuntud. (Young, Beinum, Sweeting ja West, 2007). Iga nooruk