Autoagressiivne käitumine noorukieas
selle probleemi all kannatavate inimestega kokku puutunud, julgen väita, et see on teema,
millest peab rohkem rääkima.
Antud referaadis toetun põhiliselt E. David Klonsky põhjalikule uurimusele "The functions
of deliberate self-injury: A review of the evidence", Keith Hawtoni ja Anthony Jamesi
uurimusele "Suicide and deliberate self harm in young people" ning "Koolinoorte vaimse
tervise" kokkuvõtvale raportile. Referaadis on viidatud ka SEYLE projektile, psühholoog
Marje Oja tööle "Autoagresiivne käitumine noorukieas", Robert Youngi, Michael van
Beinumi, Helen Sweetingi ja Patric Westi uurimusele "Young people who self-harm" ning
kahele probleemiga seotud projektile.
Autoagressiivsest käitumisest
3
Autoagressiivne käitumine on tahtlikult oma keha vigastamine, moonutamine ja valu
tekitamine, kuid ei pruugi avalduda enesetapusoovis. Antud käitumine on pikaajalise stressi
annaabi.ee 
