aastal ilmunud teatmiku "The Catholic Encyclopedia" artikli "The Military Orders" illustraatori silme läbi. Beverini piiramine (1208) Tagasi jõudnud latgalid kogunesid oma varaga linnustesse, et olla valmis ugalaste vasturetkeks. Need koos appikutsutud sakalastega tungisidki peagi Trikātasse, rüüstasid seal ja asusid Beverini linnust piirama. Suutmata seda vallutada pöörduti peagi tagasi. Latgalite sõjakäik Sakalasse Beverini, Sotecle ja Autine latgalid kogusid omakorda väe ning tungisid Russini ja Waridote juhtimisel Sakalasse. Henriku Liivimaa kroonika kirjelduse järgi oli retk neile edukas: saadi palju saaki ja vange ning tapeti väga suurel hulgal sakalasi, sh 300 maakonna "paremat meest ja vanemat". Selliseid väiteid on peetud tugevalt liialdatuteks. Kroonikast ilmneb, et rüüstamine kestis ilmselt vaid ühe päeva, millest Sulev Vahtre on järeldanud, et vägi ei saanud jõuda kaugemale kui
poeg Berthold ja Kaupo hõimlane Wane. Ugalased saatsid saadikud kõikidesse Eesti provintsidesse, et ühineda ühisvaenlase vastu. Omakorda 1210. aastal saabus Otepääle Novgorodi vürst Mstislav Mstislavits ja tema vend Pihkva vürst Vladimir. Nad ristisid ja rahuldusid 19,5kg hõbedat lunarahaga. Paar kuud enne Ümera lahingut oli ebaõnnestunud osa Turaida liivlaste ja kuralaste katse Riiat piirata. Liivlaste vastuhaku esialgseks ajendiks oli Autine latgalite tüli Võnnu mõõgavendadega, kes võtsid ära esimeste põldusid, niite ja meemetsi. Liivlasi karistati raskema kümnise pealepanemisega ning 2 aastat hiljem rajati liivlaste kontrollimiseks Turaida kivilinnuse. Ümera lahingu järel laienes sõda ka teistesse Eesti maakondadesse. 1210-1211 tegid riialased koos liivlaste, latgalite ja Pihkva väesalgaga sõjakäigu Soontaganasse (Põhja-Pärnu). Viljandi linnus alistus 1211
annaabi.ee 
