Naised vabadussõjas
Rahvarinde koostöö tulemusena taasavati mälestusmärk 26. novembril 1988. aastal.
Vabaduse Risti kavaleridele
Autor Juhan Raudsepp
Jäi ametlikult avamata (1940)
Algusaastatel maeti Vabaduse Risti kavalere Tallinna Kaitseväe kalmistule süsteemitult. Nende
viimsed puhkepaigad asusid üle kalmistu laiali. Vabaduse Risti Vendade Ühenduse Tallinna osakond
pöördus 1935. aastal Tallinna garnisoni ülema poole palvega eraldada kalmistul maa-ala, kuhu
edaspidi maetakse vaid Vabaduse Ristiga autasustatuid. Sama aasta sügisel jõutigi nii kaugele, et
eraldati plats, kuhu oli võimalik matta kuni 130 lahkunut.
Juba järgneval, 1936.aastal hakkasid mõtted liikuma selles suunas, et Vabaduse Risti kavaleride
matmispaigale peaks püstitama monumendi. Reaalselt alustati töödega alles 1939. aastal. Eelnevalt
oli sõlmitud leping kujur Juhan Raudsepaga. Tööd lõpptähtajaks määrati 10. juuni 1940.
Mälestusmärk tehti valmis ja avapidused pidid toimuma 25. juunil 1940.
annaabi.ee 
