OLÜMIPAMÄNGUD
a-st alates, selle traditsiooni algatas P. de
Coubertin.
· Autasud
Olümpiamängudel autasustatakse võitjaid kohe pärast mingi ala võistluste lõppu. Esimese
kolmekohasaavutanud sportlased antakse vastavalt kuld-, hõbe- või pronksmedal ja
diplom, 4.-6.kohale tulnuile ainult diplom. Medaleid annab võitjaile kätte ROK-I
president ( või tema määratud ROK-I liige), keda saadab selle spordiala rahvusvahelises
föderatsiooni president. Sportlased seisavad autasustamispjedestaalil (nägu kesktribüüni
poole, esikoha võitja keskel kõrgeimal astmel), heisatakse nende maade riigilipud ja
mängitakse esikohale tulnu auks tema kodumaa hümni.
Olümpiamedalite läbimõõt peab olema 60mm ja paksus 3mm. Kuldmedal on valmistatud
hõbedast ning kullaga kaetud (kulda vähemalt 6g). kuld-, hõbe- ja pronksmedali kujundus
on ühesugune. 1928. a-st on suveolümpiamedalid valmistatud Itaalia kunstniku Giuseppe
Cassioli kavandi järgi. Olümpiamedali tagakülg on 1972