3. Majandus Riikliku omandi domineerimine eraomandi suhtes või eraomandi puu- dumine; suund võimalikult autarkilisele majandusele; tootmise ja tar- bimise keskne ja jäik planeerimine ja kontroll; üleüldine töökohustus; kunstlikult kehtestatud turusuhted; riikliku sunduse rakendamine suur- projektide elluviimisel. Egiptuses esines mitut liiki omandit, kuid domineerisid just eraomandi eri- nevad vormid. Paljud varajased majandused, Egiptuses kaasa arvatud, olid loomult üsna autarkilised, väliskaubanduse roll oli suhteliselt väike ja see puudutas põhiliselt mitteesmatarbekaupu. Ei ole teada, et Ehnaton oleks püüd- nud kehtestada midagi plaanimajanduse sarnast. Üleüldist sunduslikku töö- kohustust ei eksisteerinud, kuigi seda võis ajuti pealinna ehitamisel ette tulla. Mässudest põhjustatud majandusliku laose süvenedes võidi perioodi lõpupoole püüda toiduaineid normeerida, kuid see on vaid oletus. Kuigi kogu Egiptuse
Roomlastele eriti oli riik väga tihedalt seotud seadustega, leiti, et just seadused loovad riigi, annavad inimestele vastutusi ja õigusi. Kristlus sisuliselt uut poliitilist mõtet ei toonud ega uut perioodi poliitilises mõttes ka ei alustanud.10 Cicero (106-43 eKr) kuulus stoitsismi sekulaarsesse suunda, mis rääkis küll palju religioonist ja Jumalast, kuid suhtus vägagi positiivselt inimvõimetesse ja loomusesse (inimesed on autarkilised ja head) ning pidas maiste asjade korraldamist inimeste pärusmaaks. Positiivsed voorused on otsustusvõime, kohusetunne, kindlameelsus, ükskõiksus naudingute suhtes, patriotism. Cicero püüdis ühendada Kreeka filosoofiat Rooma voorustega, kirjutas Platoni eeskujul ka kaks teost "Riigist" (De republica) ja "Seadustest" (De legibus), hoiatas peale Caesari mõrva, et Marcus Antonius planeerib vabariiki kukutada, mille peale viimane korraldas Cicero mõrva. Cicero leidis
annaabi.ee 
