Tema tuntuimat oratooriumi ,,Loomine" ja ,,Aastaajad". ,,Te Deum" C-duur (Hob XXIIIc:1) on kirjutatud umbes 1765. aastal ja ,,Te Deum" C-duur (Hob XXIIIc:1) aastal 1799. Franz Schubert kirjutas oma elu jooksul 600 laulu, 9 sümfooiat ja 17 ooperit. Missa As-duur D 678 kirjutas ta aastatel 1819-1822. See on tema kõige viimistletuim muusikapala. Schubert pidas seda kõige õnnestunumaks. Esimene ettekanne tehti mitu aastat peale helilooja surma. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ausutati 1926 aastal. ERSO on kasvanud välja väikesest raadioorkestrist. Orkester on lindistanud mitu plaati ja esinenud palju välismaal ja sealt ka auhindu saanud, näiteks 2006. aastal BBC Music Magazine'ilt. Orkestril on üle saja muusiku. Läbi aegade on dirigendiks olnud olav Roots, Roman Matsov, Neeme Järve, Peeter Lilje, Leo Krämer, ja Aarvo Volmer. Hetkel on dirigent Nikolai Aleksejev. Orkester on esitanud muusikat igast ajajärgust kuni kaasajani. ERSO teeb koostööd ka
nüüd vaieldamatult riigi kõrgeim kirikutegelane. Bütsantsi kirik seisis kindlalt keisrivõimu kontrolli all. Konstantinoopoli patriahi valisid ametlikult küll vaimulikud, rahvas ja piirkondlikud kirikujuhid ehk metropoliidid, kuid tegelikult jäi viimane sõna siiski keisrile. Idas ei kehtinud vaimulike abielukeeld, seda nõuti ainult kõrgvaimulikelt. Bütsantsis ei levinud Lääne-Euroopas domineerinud Benedictuse kloostrireeglid ja kloostreid ausutati antiikkirjas pärit traditsioonidest lähtuvalt. Idakirikus usuti muistse kombe kohaselt, et Püha Vaim lähtub Isas (Jumalast), paavstid aga kinnitasid Karl Suure ajast peale , et Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast (Kristusest). Erimeelsuste tulemusel panid paavst ja patriah 1054. aastal teineteise kirikuvande alla, mis tähistas ida- ja läänekiriku lõplikku lõhet. Lääne kristlaskonda on sealtpeale hakatud nimetama roomakatoliku
annaabi.ee 
