Vana Kreeka muusika
skulptuurides, millel kujutatakse muuikuid ning muusiklisi sündmusi, milliseid
instrumente eelistati ning kuidas neid tegelikult mängiti. Kuigi Vana-Kreeka tundis
mitmeid instrumente, siis üldiselt oli kolm lemmikut muusika loomes ning esituses:
kithara, lüüra ning aulos. Suurem jagu kreeka mehi õppis mängima vähemalt üht pilli
ning laulma ja ette kandma koori tantse. Instrumentaalmuusika ja hümnide laulmine
saatis regulaarselt igapäeva tegemisi ning pidulikke austustseremooniaid. Karjused
mängisid oma karjadele vilepilli, sõudjad ning jalavägi pidas muusikaga ühist rütmi.
Naised tegid muusikat kodus. Kõrgeltarenenud oli kaasalaulmine samal ajal keelpilli
kaasa mängides. Kreeka filosoofid nägid seost muusika ja matemaatika vahel,
visualiseerides muusika paradigmana peegeldama kosmose ning inimhinge harmoonilist
korrastatust.3
Muusikat kirjeldati kui kunsti, mis avaldab sügavat jõudu (ethos) inimestele ning
3
http://www.metmuseum