Mütoloogilised olendid muistendites ja uskumustes
(irdhinged) võivad looma või inimese kehast irduda. Lisaks kujutlusele irdhingest on
haldjauskumuste aluseks üldine animistlik suhtumine loodusesse, eelkõige aga metsa.2
1
Aino Laagus. Metshaldjauskumus uurimisobjektina. Sator. Artikleid usundi- ja kombeloost 6 2007.
Arvutivõrgus: http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/sator6/5ainolaagus.pdf
2
Aino Laagus.
Kõik kolm teooriat käsitlevad inimese ja looduse vahelist austussuhet ning seetõttu leian, et
neis kõigis on tõetera sees. Metshaldjate n-ö käitumist saab jagada heaks ja halvaks. Heaks ja
halvaks selles mõttes, et ühel juhul on metshaldjas kui kaitsja (lindude, loomade,
metsasaaduste), kuid teisel juhul kui deemonlik eksitusolend.
Vanema kihistuse kohaselt elavad metsa (st puude, muu taimkatte, metslindude ja
-loomade) kaitsevaimud perekondlikult nagu inimesedki. Hoidmise ja kaitsmise, kuid ka