Hiis- looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut. Tänapäeval mõistetakse hiie all peamiselt püha puudesalu. Haldjas- kohakaitsevaim, kelletaolisi esineb mitmetes usundites ja mütoloogiates. Tänapäeva popkultuuris on levinud ka haldjad kui mõistuslike inimesesarnaste olendite rass, keda üldjuhul kirjeldatakse looduselähedastena. Jumalad- usundisüsteemi austusobjektid. Ohverdamine- rituaalne tegevus, kus pakutakse üleloomulikele olenditele kingitusi, et saada vastutasuks õnnestumist mitmesugustes tegevustes. Vägi- ebainimlik jõud. Esivanematekultus- usundiline nähtus, mis seisneb surnud esivanemate või nende hingede austamises ja palvlemises. Surmajärgne elu- spekulatsioon, et mingisugune eluvorm toimib edasi peale surma siinse Maa peal. Kratt- nõiduslik olend, kes tule- või sädemejoana ringi lennates mitmesugust vara
usundite segu. Kreeta-Mükeene periood usund Kirjalikud allikad kultuurist puuduvad ning kogu info pärineb arheoloogilistest leidudest: kujud, kunst, arhitektuur, pitserid jne. Ehitised: Puudusid uhked templid, kultuskeskused Paleedes leidus kultusruume, kus ülistusobjektis oli keegi naissoost isik (preestrinna?) Knossose palee rituaalne keskus oli trooni saal Usundi/ühiskonna tunnusjooned: Naised kui austusobjektid, jumalannad - naisi on kujutatud rohkem kui mehi ning naised on kesksed Kujudel rõhutatakse naistel paljaid rindu Naised/jumalannad kujutatud nii astroloogia, looduse, loomariigi, keisrivõimu/poliitika ja muu valitsejatena Härjakultus - härg, poliitilise võimu sümbol, esineb ikonograafias; härg samuti pühaloom või ohvriloom, kellega tehti rituaale (näiteks härjavõitlus) Võimalik, et tegemist on matriarhaalse tsivilisatsiooniga
annaabi.ee 
