Kooslus ja populatsioon
Kooslus ehk biotsönoos
Kooslus ehk biotsönoos on enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal (biotoobis)
elavate organismide kogum. Ühes biotoobis võivad elutseda koos rohelised taimed, seened,
mikroobid ja loomad. Rohelised taimed loovad orgaanilist ainet, loomad kasutavad seda
toiduks ning mikroobid ja seened lagundavad seda. (ENEKE, 1982)
Elukooslust hakkas esimesena uurima Kieli ülikooli professor Karl Möbius. Ta uuris
Põhjamere austripankasid ja tuli järeldusele, et need pole juhuslikud astrite ja teiste
mereselgrootute kogumid, vaid loodusliku valiku ja olevusvõitluse mõjul kujunenud
organismide kompleksid. Karl Möbius määratles biotsönoosi kui üht elukeskkonna osa
asustavate ja otseselt või kaudselt üksteisest sõltuvate organismide kooslust.
Biotsönoosi kui üliorganismi, samuti selle kui inimühiskonna taolise sotsiaalse nähtuse
kontseptsioon said aga karmi kriitika osaliseks. Kestvate diskussioonide tulemusena 20