Ülejäänud pärliterad hõõrutakse pulbriks, mida kasutatakse kosmeetikas ja traditsioonilises hiina meditsiinis. Pärlipulbrit lisatakse nahakreemidele, mis on hiinlannade seas väga nõutud kaup, kuna nad peavad naha kahvatust üheks tõelise ilu tunnuseks. Jaapani teadlaste poolt väljatöötatud pärli kasvatusprotsess algab sellega, et ettevaatlikult avatakse austrikarp ja tehakse tema pehmesse koesse väljalõige. Üheaegselt võetakse sama liigi austrilt väike pehmekoe tükike, et see pärast siduda veel moodustumata pärli tuumaga. Kunstlikult eemaldatud koe rakud hakkavad tuuma ümber moodustama kotikest, mis välja arenedes katab pärli pärlmutterkihiga.
Austrid tuuakse kaldale ja nad avatakse. Kui kõik on edukalt möödunud, siis on tulemuseks kena, särav ja väga väärtuslik ning hinnaline pärl. Karbid, milles areneb pärl Maailmas on tuntumad kaks karbi liiki, milles areneb pärl. Esimeseks karbiliigiks on pärlikarbid. Teiseks tuntuks karbiliigiks on auster. Näiteks pärlikasvanduses kasutavad jaapanlased austreid. Maailma kallimad pärlid Tahhiiti pärlid pärinevad mustahuuleliselt austrilt. Auster pole ainult pärlite saamiseks, vaid ka toiduks inimestele. Eestis on olemas karbiliik, milles areneb pärl. Selle karbiliigi nimetus on ebapärlikarp, mida leidub praegusel ajal Pudisoo jões Põhja -Eestis. Ebapärlikarpi võis 1950.-datel leida mitmetest Eesti jõgedes, kuid 20. sajandi alguspoolel hakkas nende arv vähenema, mille põhjuseks oli röövpüügi kõrgpunkt. Praegusel ajal on ebapärlikarp looduskaitse all ning teda ei tohi