Nimetu
(vulkaanituha sisse jäänud jäljed). Ilmselt käisid seal isane ja emane
australopiteekus, isase jälgedes käis võibolla ka mõni nooruk või oli isasel
laps kukil. Australopiteegid on olulised lülid, sest nemad kõndisid kindlasti
kahel jalal ja olid esimesed, kes tegutsesid savannides. Australopeetikust
on tänapäeval väga palju leitud. Australopeedikus boiseil oli kolba peal
luust hari, see võis olla hea, sest sinna võis kinnituda väga võimsalt
alalõualuu lihas. Australopeedikused kõndisid savannides kahel jalal ja olid
8
esimesed, kes hakkasid üha enam kasutama ka lihatoitu. Nad võisid
kambaga tegutseda, peletades mitmekesi kiskja korjuse juurest minema.
Selleks, et inimene saaks tööriistu teha, peavad tal olema osavad
esijäsemed. Miks hakkas australopeedikused kahel jäsemel kõndima? On
välja pakutud, et hakati elama savannis, avatud keskkonnas. Seal on rohi
annaabi.ee 
