Kaks üheaegset sõda, Euroopa mandril Friedrich Suure vastu ja koloniaalsõda oma suure rivaali Suurbritannia vastu mere taga, olid Prantsusmaa täiesti välja kurnanud.1774. aastal surres olevat Louis XV toonud kuuldavale lausungi "Pärast mind tulgu või veeuputus."Tema järeltulija Louis XVI polnud kaugeltki see sihikindel valitseja, keda Prantsusmaa vajas.Ta mõistis küll reformide vajadust, aga teda takistasid ta enda piiratud arusaam kuninga rollist ja tema austerlannast naise, Maria Theresia tütre Marie-Antoinette`i kasvav ebapopulaarsus.Marie-Antoinette`i süüdistati ebaõiglaselt õukonna suurte rahaliste kulutuste pärast.Kuninganna maine langes eriti madalale seoses nn teemantkaelakee afääriga ehk katsega sisse vehkida kallis juveelitoode, mille puhul kasutati kuninganna nime.Ehkki Marie- Antoinette oli süütu, segati ka tema peaaegu üheksa kuud kestnud asja uurimisse. Reformikatsed
Samal ajal suri ka Saksa-Rooma keiser Leopold II ning troonile saanud Franz II otsustas revolutsioonilise Prantsusmaa vastu sõda alustada. Aprillis 1792 sõda algaski ning prantslased tungisid Belgiasse. Kuid et vägede eesotsas olid aristokraatlikud kindralid, sealhulgas ka La Fayette, siis otsustasid nad peagi pealetungi lõpetada ning alustasid austerlastega läbirääkimisi. Samas tugevnesid Pariisis kuulujutud austerlannast kuninganna Mari Antoinette'i reetmisest ning kuningavastane meelsus üha kasvas. Et armee osutus võimetuks sõdima (seda ka varustuse viletsuse ja kaootilise korraldatuse tõttu), alustasid austerlased ja nende liitlased peagi juba Prantsusmaa territooriumil pealetungi. Samas puhkes ka sisevõitlus, kui kuningas keeldus mõningaid abinõusid sissetungi peatamiseks kasutusele võtmast. Ta vallandas ka zirondiinidest ministrid ning pani asemele föjaanid. Markii La Fayette püüdis
annaabi.ee 
