Terased
Teine grupp legeerivaid elemente (Mn ja Ni) on samasuguse mõjuga nagu C alandades A3 ja
tstes A4. Seega nad laiendavad gammaraua esinemise ala. Muidu oli see vahemikus 1392 ja
911 kraadi, aga kui sealt tulla nüüd edasi, siis võib samuti juhtuda, et terases puudub
faasimuutus ehk siis saadakse toatemperatuuril austeniitse struktuuriga teras. Muidu austeniit
lagunes 727 kraadil. Seega Mn ja Ni soodustavad austeniitse struktuuri teket ja võimaldavad
saada austeniitteraseid. Näiteks roostevaba teras on kroomnikkelteras, mis on austeniitteras
tasakaaoluolek tal, kuna ta on väga kõrgelt legeeritud 18% kroomi ja 10% nikli koosmõjus
annavad nad austeniitse struktuuri. C-d on seal suhteliselt vähe. Ja muidugi ka veel teised
elemendid.
Legeerivate elementide mõju eutektoidi C-sisaldusele. Muidu räägime, et eutektoid on 0,8%
C-sisaldusega. See on õige, kui me räägime süsinikterastest. Niipea, kui tulevad mängu