tstes A4. Seega nad laiendavad gammaraua esinemise ala. Muidu oli see vahemikus 1392 ja 911 kraadi, aga kui sealt tulla nüüd edasi, siis võib samuti juhtuda, et terases puudub faasimuutus ehk siis saadakse toatemperatuuril austeniitse struktuuriga teras. Muidu austeniit lagunes 727 kraadil. Seega Mn ja Ni soodustavad austeniitse struktuuri teket ja võimaldavad saada austeniitteraseid. Näiteks roostevaba teras on kroomnikkelteras, mis on austeniitteras tasakaaoluolek tal, kuna ta on väga kõrgelt legeeritud 18% kroomi ja 10% nikli koosmõjus annavad nad austeniitse struktuuri. C-d on seal suhteliselt vähe. Ja muidugi ka veel teised elemendid. Legeerivate elementide mõju eutektoidi C-sisaldusele. Muidu räägime, et eutektoid on 0,8% C-sisaldusega. See on õige, kui me räägime süsinikterastest. Niipea, kui tulevad mängu legeerivad elemendid, eutektoidi C-sisaldus alaneb. Ühed alandavad rohkem vanaadium,
Sobib kuullaagrite määrimiseks, tahke komponent seep, parafiin, grafiit, vedelaks mitmesugused õlid. Legeeritud terased- sisaldavad üle 0,5% räni, üle 1% Mangaani ning legeerivaid elemente(Cr, Ni, Mo, V, W, Ti jt). Parandavat oluliselt terase kõvadust, tugevust, kulumiskindlust, kuumakindlust, korrosiooni- ja happekindlust jne. roostevabast terasest potid, kahvlid jne. Peamine legeeriv element kroom 10-20%- roostevaba teras. Austeniit terased on hästi keevitatavad. Austeniitteras ei ole magnetiline. Elektrotehniline teras kuni 4,5% räni, ferriit säilib kõrgel temp-il. Karastada ei saa, kuid on väga head magnetilised omadused. Teemantteras, 5%W, eriti kõva, lõiketerade valmistamiseks, erinugade valmistamiseks. Martensiidi tüüpi terased, kuni 1%C, 13% Cr, hästi karastatavad, väga kõvad, laagrite valmistamiseks. Cr-V teras, V sisaldus kuni 0,8%, instrumentaalteras. Automaatteras, 0,08-0,15% S, nõrgem, kuid väga hästi treitav,