[5], lk.11). Tavaliselt kasutatavatel karastustemperatuuridel nende karbiidid ei lahustu austeniidis ja mõjudes nagu perliidi tekkimise keskmed vähendavad läbikarastuvust. Kõrgetel (üle 1000 0C) temperatuuridel aga nemad juba lahustuvad austeniidis ja suurendavad terase karastuvust. Samuti omapärane on boori mõju karastuvusele. Koguses 0,002-0,006 % suurendab boor läbikarastuvust. Arvatakse, et siis boor kontsentreerub austeniiditerade piiridel ja sellega takistab perliidi tekkimist. Suuremal kontsentratsioonil boor enam ei lahustu täiesti austeniidis, moodustab iseseisvad ühendid - boriidid, mis soodustavad perliidi teket, ja sellega vähendab läbikarastuvust. Legeerelementide mõju martensiitmuutusele. Suurem osa legeerelementidest alandab martensiitmuutuse algtemperatuuri ja sellega suurendab jääkausteniidi kogust, mis fikseeritakse terases peale karastamist. Näiteks 5 % mangaani puhul ei saa karastamisega
b)eutektoidteras C=0,8%. Struktuur on 100% perliit. Praktikas ettetulevatel jahtumiskiirustel moodustub perliitstruktuur ka eutektoidsest süsinikusisaldusest pisut erinevatel koostistel. Struktuuriosa tekketemperatuur eutektoidterases: perliit (P) tekib alla 727°C. c)üleeutektoidterased 0,8% C 2 ,14%. Struktuur koosneb perliidist (P) ja sekundaartsemntiidist (T''). Kuna sekundaartsementiit eraldub austeniidist terade piiridel, siis moodustub tsementiidivõrk austeniiditerade või jahutatuna allpool eutektoidmuutuse joont A1 perliiditerade vahel. Struktuuriosade tekketemperatuurid üleeutektoidterastes: perliit (P) tekib alla 727°C ja sekundaartsementiit (T'') tekib temperatuurivahemikus 1147°C...727°C. Malmide struktuurid a)alaeutektmalmid 2,14% C 4,13%. Tardumise lõppedes koosneb vedelfaasist sündinud struktuur austeniidist ja ledeburiidist (Le). Temperatuuri langedes eraldub
annaabi.ee 
