Muinasusund kui muistsete eestlaste elu- ja mõtteiviisi peegeldus.
rohkem teada saada muistsete eestlaste elust? Muinasusundist saame teada: Henriku
Liivimaa kroonikast, rahvaluulest, ja ka arheoloogia vahendusel, midagi muutub usundis
koguaeg, samuti on see piirkonniti väga erinev.
Muinasusundi all mõistame muinasajal valitsenud uskumuste kogumit. Eestlaste usund
oli oma põhiolemuselt loodususund e.animism. Loodususund oli seotud metsa ja
veekogudega, pühaks peeti kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat, palju
austamisobjekte ja ka esivanemate austamine oli väga tähtis. Usuti, et elava ja surnu
vahele jääb vastatikune suhe. Arvati, et lahkunud esivanemail oli võime midagi muuta.
Läti Henrik on "Liivimaa Kroonikas" kirjeldanud eestlaste matuseid: "Pühitsesid suure
kaebamisega ja joomisega oma viisi!"
Haual söömist ja joomist peeti peiedeks. Kui aga surnu peiesid korralikult ei peetud võis
surnu tulla koju tagasi "võlga nõudma" e. "kodu käima". Kodukäimise vältimiseks keelati
annaabi.ee 
