Vabadusvõitlus
Eestlaste peajumala Taara nimi arvatakse
olevat skandinaavia Thori teisend.
13. ja 14. sajandil matsid eestlased oma sumud tarandkalmetesse, enne matmist
laibad põletati. Surnule pandi kaasa ehteid ja muid vajaminevaid esemeid
EESTLASTE ELUOLU MUINASAJA LÕPUL.
Tihedam asustus oli Kesk- ja Lõuna- Eesti viljakamatel aladel, ka Põhja- ja Lääne-
Eestis. (Lääne- Eestis olid head rohu- ja heinamaad ning peeti arvukalt koduloomi.)
13. sajandi alguseks tõusis rahvaarv 150 000 inimeseni. Austamata olid suuremad
sooalad, mererannik ja Peipsi rannaäär. Saartest oli (hõre) asustus ainult Saaremaal ja
Muhus.
Kõige enam levinud külatüübiks oli tol ajal sumbküla, eriti Põhja- ja Lääne- Eestis
ning Saaremaal. Kesk-Eestis olid ka rida-ja ahelkülad. Ridakülas asusid talud reas
üksteise kõrval ühel pool teel. Ahelkülas asusid talud samuti ridastikku, kuid
üksteisest veidi eemal. Lõuna- Eesti künklikul maastikul olid levinud hajakülad. Neis
annaabi.ee 
