A.dumas Kolm musketäri terve raamat
viis mingi vihje jutu tagasi Tema Eminentsi juurde ja siis kõlasid veelgi tugevamad
naerupahvatused ning tema tegudest ei jäetud ühtegi valgustamata.
«Need mehed pistetakse kindlasti kõik Bastille'sse ja
29
puuakse üles,» mõtles d'Artagnan õudusega. «Ja mind kahtlemata koos nendega, sest
sellest hetkest peale, kus ma olen pealt kuulanud, olen ma kaassüüdlane. Mida ütleks küll
minu isa, kes pani mulle südamele, et austaksin kardinali, kui ta teaks, ei viibin niisuguste
paganate seas?»
Seepärast võib arvata, ilma et tarvitseks seda ütelda, et d'Artagnan ei julgenud
jutuajamisest osa võtta: ta ainult kuulas, silmad pärani ja kõrvad kikkis, pingutades kõiki
viit meelt, et mitte midagi kaotsi ei läheks. Ja kuigi tal olid isa õpetused meeles, tundis ta
siiski, et maitse ja loomus sunnivad teda pigemini kiitma kui hukka mõistma kuulmatuid
asju, mis siin sündisid.