õppis teoloogiat. Kolmas tase Koondas oma tähelepanu Neljas tase Piibli tekstidele. Viies tase Wittenbergi lossikiriku uksele löödud 95 teesi. Oli jäiga kirikuhierarhia vastu. 1520 pandi Luther paavsti käsul kirikuvande alla. 1521 kuulutas Karl V Lutheri lindpriiks. 1526. aastal said vürstid õiguse määrata oma alluvate usku. 1529. aastal üritati luteri usku keelustada. 1555. aastal kuulutas keiser välja Ausburgi usurahu, millega aktsepteeriti luteri usku. "Kelle valitsus, selle usk." Vastureformatsioon Reformatsioon leidis toetust ka teistes Euroopa riikides. Johann Calvin (1509-1564) leidis, et osad inimesed saavad õndsaks, teisi aga ootab hukatus. Kalvinism levis edasi teistesse Euroopa riikidesse. Inglismaa kuningas Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimise Henry VIII ei pooldanud Teine tase Lutheri õpetust, alustas Kolmas tase
REFORMATSIOON 31. peatükk 1. Mis oli reformatsiooni sügavamad põhjused? Mis sai usupuhastusliikumise ajendiks? Sügavamad põhjused: Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt Katoliku kiriku kõlbeline allakäik Vaimulike privileegitud seisund vaimulike mittekristlikud eluviisid Ajend: indulgentside müük 2. Missugused olid Lutheri peamised etteheited tolleaegsele katoliiklusele? Milline oli paavstikiriku reaktsioon? indulgentside müük leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks saab olla Piibel jäiga kirikuhierarhia vastu tunnistas seitsmest sakramendist vaid kahte (ristimist ja armulauda) Paavstikiriku reaktsioon oli sellele ükskõikne, paavst pidas seda munkade omavaheliseks lobaks. Kui Leo X Medict selle tõsidusest aru sai, oli hilja juba. 3. Milliseid muudatusi viidi riigis läbi seoses reformatsiooniga? kohalikud vürstid või linnaisad said kiriku üle võimu vaimulikud said õiguse abi...
Reformatsioon : Põhjused : 1) Katoliku kirik kaugenes Kristuse põhimõtetest. Hakkasid rikastuma, polnud küllalt aega Kristusele ennast pühendada.' 2) Toimus Katoliku kiriku moraalne allakäik, nt põrandaalused perekonnad. Müüdi indulgentse-maksti raha pattude lunastamiseks. Munk Tetzel-müüs indulgentse Wittenbergi lähedal, oli väga hea kaupmees. Reformatsiooni nimetatakse teisiti usupuhastuseks. Reformatsiooni tulemused : 1) Protestantlike uskude tekkimine 2) Ausburgi usutunnistus. 3) Piibel tõlgiti saksa keelde Luteri usul ei rõhutatud enam kirikus käimist, ei kulutatud kaunistuste peale raha. Kloostrid pandi kinni. J.Calvin-prantslane kes pooldas protestantlust. Pani aluse kalvinismile. Prantslased olid hugenotid, inglased aga puritandid. Anglikaanikitik-Pani aluse Henry VIII. Kuningas oli kiriku pea. Kloostrid saadeti laiali. Vastureformatsioon : 1) Kasutati inkvisitsiooni kohtuid-hävitati teisitimõtlejaid ja uuriti väärõpetust.
Klassikalistest teostest on just see minule kõige meelepärasem, mulle meeldib selle salapärasus. Kuna mainitud sümfooniat kasutatakse palju ka moodsas kunstis, pakkus see kontserdil kõige suuremat äratundmisrõõmu. Kontserdi solist Triin Ruubel on 2007. aastal lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli Tiiu Peäske käe all, 2012. aastal Rostocki Muusika- ja Teatri Kõrgkooli prof Petru Munteanu juhendamisel ning lõpetab peagi magistrantuuri Ausburgi ülikoolis. Ta on võitnud auhinnalisi kohti rahvusvahelistel konkursitel, näiteks esimene preemia ja eripreemiad konkursil Kloster Schöntalis Saksamaal. Ta on olnud ka mitme rahvusvahelise fondi stipendiaat. Ta on soleerinud nii Estis kui ka välismaal, teinud koostööd Rostocki Põhja-Saksa Filharmooniaorkestri, Poola Kammerfilharmoonikute orkestritega. Triin Ruubel on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud ning juhendab noori viiuldajaid Järvi Suveakadeemias Pärnus
Muutused: 1. jumalateenistus ema keeles. 2. piibel ema keeles 3. kaotati kloostrid nende varad, aga kirikute varad läksid ilmalike kätte 4. sakramentidest kõige tähtsam ristimine ja armulaud 5. vaimulike tsölibaat heideti kõrvale 6. usu aluseks vaid piibel ja igaüks pidi oskama seda lugema 7. paavsti ja kirikukogude otsused kehtestati 8. pole vaja reliikviaid 9. kirikupeaks oli mitte paavst, vaid riigivalitseja või peapiiskop 10. hakati väärtustama tööd. 1555 a kehtestas Ausburgi usurahu 6. Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi kui organisatsioonilisi küsimusi. I oli katoliku kiriku otsene vastutegevus. Seostus inkvisitsiooni tugevnemiseda, mille eesmärk oli protestantismi väljauurimine ja teisitimõtlejate hävitamine
annaabi.ee 
